Olenevalt sellest, millistest allikatest infot ammutada, öeldakse, et meil on umbes 50-70 triljonit inimrakku. Hetkel pole veel päris selge, kui palju täpselt on meie mikrobioomis baktereid, kuid kindel on see, et neid on rohkem kui inimrakke.
Piltlikult öeldes oleme rohkem bakter kui inimene!
Enamus bakteritest elavad meie soolestikus, kuid väga paljud ka igal pool mujal: suus, nahal, kaenlaaugus ning isegi silmades. Kollektiivselt moodustavad need mikrobioomi, mis on igal inimesel unikaalne – just nagu sõrmejäljedki.
Mikrobioom on inimese keha asustavate mikroorganismide ökoloogiline kooslus. Kui me räägime mikrobioomist, siis ei viita see ainult bakteritele, vaid lisaks veel ka parasiitidele ja seentele.
Oota, aga kas bakterid ei ole mitte ohtlikud?
Selle näol on tegemist ühe väga laialt levinud valearusaamaga. Tänaseks on teada, et kõikidest nendest triljonitest bakteritest ainult umbes 100 on patogeensed ning võivad inimestele ohtu kujutada.
Enamus bakteritest on kahjutud. Bakterid, mis kuuluvad meie mikrobioomi, on elutegevuseks absoluutselt vajalikud.
Loodus ei tee vigu, see on teadlikult pannud meid koos elama mikroskoopiliste eluvormidega. Kas teadsid, et mitte sina ei lagunda toitu, vaid seda teevad sinu soolestikus elavad seened, bakterid ja parasiidid, mis pärast toidu lagundamist annavad inimesele vajalike toitaineid?
Pole olemas häid ja halbu baktereid, tähtis on nende väikemeeste tasakaal soolestikus.
Kust mu mikrobioom üldse pärineb?
Sa ilmselt mäletad 6. klassi bioloogia tunnist, et su geenid pärinevad su vanematelt. Kuid kas sa teadsid, et mikrobioomi annab edasi su ema? Seda protsessi, mil ema annab sünnitades oma lapsele edasi kõik elutegevuseks vajaminevad bakterid, nimetatakse ”seemendamiseks”.
Naturaalsel teel sündinud lapsed saavad oma mikrobioomi sünnihetkel ja selle moodustumine jätkub ema nahaga kokku puutudes ning imetades. Last ümbritsev keskond – inimesed, loomad, loodus jms – jätkavad mikrobioomi rikastamist.
Esimesed emalt saadud mikroobid koloniseerivad lapse soolestiku ning formuleerivad immunsüsteemi vundamendi, toimides keha jaoks justkui instruktor, mis otsustab, millised asjad on ohtlikud ning millised mitte.
SEOTUD POSTITUS: Soolestik – inimese teine aju
Umbes 70% kogu immuunsüsteemist asub soolestikus ning seda põhjusega: see on meie kõige suurem kokkupuutepunkt meid ümbritseva keskkonnaga. Kogu soolestiku pindala võrdub kahe tenniseväljaku suuruse alaga.
Mida täpsemalt need bakterid mu kehas siis teevad?
Tegelikult on lihtsam öelda, et mida nad meie kehas EI tee! Kehas ei toimu peaaegu mitte ühtegi protsessi, millega mikrobioom poleks seotud. Nagu ma eelnevalt mainisin, siis seedivad nad meie toitu, andes vastu elutegevuseks vajalike vitamiine ja mineraale.
Nad aitavad meie kõhus hoida happelist keskkonda, hoolitsevad selle eest, et patogeensed bakterid ei võtaks seal võimust ja hoiavad silma peal sellel, mis võib soolestiku kaudu meie vereringesse imenduda ning mis mitte.
Nagu sa ilmselt mõistad, siis mikrobioomi tervis on absoluutselt hädavajalik meie tervise ja üldise heaolu jaoks. Alustades seedimisest ja lõpetades immuunsuse ning vaimse tervisega.
Praegu käimas olevat dekaadi nimetatakse ”mikrobioomi dekaadiks” ning teadlased avastavad meie kehas aina uusi seoseid mikrobioomi ja erinevate protsesside vahel. Hiljutised avastused on leidnud, et soolestiku mikrofloora on otseses seoses meie tuju, söögiisu, käitumise ja isegi ööpäevaste rütmidega – asjadega, mis veel hiljuti arvati olevat reguleeritud aju poolt.
Planeet Maa ökosüsteem (makrokosmos) ja sinu sisemine maailm (mikrokosmos)
Kujutle Maa ökosüsteemi analoogina sinu sisemisele maailmale. Päevade, kuude, aastate ja aastaaegade möödudes on metsades, ookeanis ja kõrbetes erinevad puud, loomad ja taimed. Kuid need funktsioonid, mis aitavad erinevatel ökoloogilisel süsteemidel toimida ja õitseda, on pidevad ja hoitud.
Teisisõnu, meie mikrobioom on teistest erinev, unikaalne ainult meile endile, kuid need funktsioonid, mille eest see hoolitseb, on suhteliselt samad. Ükskõik millised mikroobid meie sees elavad, need on evolutsiooniga arenenud seal olema ja oma rolli mängima!
Kuidas teha kindlaks, et mu mikrobioom oleks terve?
See on suurepärane küsimus, kuid siin on tõde: me tegelikult ei tea, milline terve mikrobioom välja näeb ja on võimalus, et me ei saagi seda kunagi teadma. Ideaalset mikrobioomi (ilmselt) pole olemas. Nii mitmekesised nagu me oleme, on seda ka meie mikrobioom, ja seda põhjusega.
Mida me aga saame küsida on järgmine: kas mu mikrobioom töötab koostöös kehaga, et täita mu tervise jaoks olulisi funktsioone? Kuidas ma saaksin mikrobioomi oma igapäevaste otsustega toetada? Kas need antibiootikumid, mida arst mulle kirjutas, on absoluutselt vajalikud? Kas ma söön enda jaoks või ka nende triljonite bakterite jaoks mu sees? Kas ma peaksin oma terviserutiini lisama pre- ja probiootikume?
Mikrobioomi dekaadi vältel tehtud uuringud muudavad meie enesetunnetust radikaalselt. Kui me veel mõnda aega tagasi pidasime end 100% inimeseks, siis tänaseks teame, et oleme superorganismid – kõndivad ja rääkivad ökosüsteemid – inimese ja mikroobide sümbioos.
Mis kahjustab mikrobioomi?
#1 – Vaieldamatult kõige suurem soolestiku mikrofloorat kahjustav tegur on liigne antibiootikumide tarvitamine. Antibiootikumid on soolestiku jaoks tuumapomm, sest need hävitavad valimatult kõiki baktereid. Üks antibiootikumide kuur võib soolestiku mitmekesisust vähendada umbes 30%[1].
NB! Olukorras, kus need on sinu tervise jaoks absoluutselt vajalikud, tuleb neid otseloomulikult võtta.
#2 –Teraviljad (eriti nisu, oder ja rukis) on samuti üheks suurimateks soolestiku ärritajateks. Teraviljades leiduv valk gluteen ei põhjusta probleeme ainult neile, kes kannatavad gluteeniallergia (tsöliaakia) või gluteenitundlikkuse (mitte-tsöliaakia) käes, vaid ka täiesti tervele inimesele.
#3 – Mikrobioomi kahjustavad ka taimekaitsevahendid – pestitsiidid, herbitsiidid ja glüfosaat – millega toitu pritsitakse. Samuti geneetiliselt muundatud organismid ning pseudo-toiduained.
#4 – Otseloomulikult kahjustavad mikrofloorat veel ka retseptiravimite pikaegne tarvitamine, üleliigne alkoholi tarbimine, suhkur ja krooniline stress.
#5 – Terve inimese mikrofloora hõlmab tasakaalus bakterite, seente ja parasiitide hulka. Eelnevalt mainitud põhjused võivad viia selle tasakaalu häirumiseni ja sellisel juhul võib tekkida näiteks seente (kandidoos), E. Coli või Helicobacter pylori vohamine ning parasiitide infektsioonid. Need olukorrad kahjustavad aga mikrobioomi veelgi, mille tulemusena tekivad erinevad toidutalumatused ja allergiad ning halvemal juhul lekkiva soole sündroom ja/või soolestiku düsbioos.
Probiootikumide A&O
Probiootikumide teadusliku mõiste ning sellega kaasnevate suunitluste välja töötamisest on möödas 17 aastat. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) poolt 2001. aastal kokku kutsutud ekspertide grupi ametlik probiootikumide mõiste kõlab:
Elavad mikroorganismid, mis toovad piisava koguse manustamisel peremeesorganismi tervisele kasu.[2]
Seda definitsiooni kasutatakse ülemaailmselt, kuid siiski näeme järjepidevalt meedia ja teadlaste vääraid avaldusi, mis viivad nende potentsiaalset terapeutilist efekti omavate mikroorganismide vääriti mõistmiseni.
Selleks, et mõistaksime seda teadusliku definitsiooni paremini, võtame selle üheskoos detailideks:
Elavad mikroorganismid
”Elavad” on siin sõnapaaris üliolulise tähtsusega ning teaduses viidatakse sellele, kui ”ellujäämisvõimele”. Selleks, et mikroorganismid saaksid meie tervisele pakkuda positiivseid hüvesid, peavad nad vastu pidama seedekulgla karmis keskkonnas. Pääsema mööda maohappest ja sapist ning jõudma läbi peensoole lõpuks jämesoolde, kus nende õige töö pihta hakkab.
Piisav kogus
Kindlasti oled probiootikumide tootesiltidel märganud akronüümi CFU ehk colony-forming unit. See viitab sellele, kui mitut miljardit või triljonit bakteriliiki antud probiootikum sisaldab. Igal probiootikumil on oma kindel efektiivne doos ning kvaliteetsed probiootikumide tootjad selgitavad selle koguse välja teaduslike uuringutega.
Peremeesorganism
See oled Sina! Või kes iganes, kes antud probiootikumi tarbib (inimesed, koerad, mesilaste kolooniad).
Kasu tervisele
Pärast probiootikumi manustamist tekib küsimus, kas see tegelikult ka toimib? Selleks, et saaksime probiootikumidele omistada teadusliku definitsiooni, peavad need tõestama oma kasulikkust meie tervisele. See tähendab, et igat bakteritüve, mitte ainult bakteriliiki, tuleb teaduslikult uurida ning selle efektiivsust tõestada.
Kuidas probiootikumid töötavad?
Kõigepealt soovin ümber lükata ühe laialt levinud müüdi: arvatakse, et probiootikumid peavad koloniseerima meie soolestiku ning muutma mikrobioomi koostist, et need saaksid olla efektiivsed. See pole tõsi:
- Võrreldes triljonite bakteritega, mis juba meie soolestiku elavad, ei koosne probiootikumid piisavas koguses UUTEST bakteritest, et muuta mikrobioomi koostist märkimisväärselt
- Isegi kui nad suudaksid sinna elama jääda, siis pole me siiamaani kindlad ohutuses, kui manustada meie soolestikku koloniseerivaid uusi baktereid. Liiga suur kogus uusi baktereid võib meie mikrobioomi muuta sellisel määral, millel võivad olla negatiivsed tagajärjed
Mida me tänaseks teame on see, et probiootikumid liiguvad läbi meie soolestiku, suheldes immuun- ja soolestikurakkude, toitainete ja seal eksisteerivate bakteritega, et tuua kaasa positiivset kasu.
Tänu sellele suhtlusele saame kätte õiged signaalid (mida tegelikult ongi tarvis), et siis kehas läbi viia vajalikud protsessid ning enamus probiootikumidest lahkuvad kehast paari päevaga.
Mis kasu me probiootikumidest saame?
Suukaudselt manustatud probiootikumidest võib olla abi järgmiste olukordade puhul:
- allergiad
- antibiootikumiresistentsed bakterid
- astma
- autoimmuunhaigused
- bakteriaalsed haigused
- ekseem, psoriaas ja dermatiit
- haavandid
- kaalu langetamine või tõstmine
- kolesterool
- kõhukinnisus ja kõhulahtisus
- kõrge vererõhk
- maksahaigused
- neeruhaigused
- pankreatiit
- parasiidid
- seeneinfektsioonid
- südame tervis
- vaimne tervis
- ärritunud sool
Mida jälgida probiootikumide ostmisel?
Selleks, et probiootikum oleks kvaliteetne ja efektiivne, tuleb sellel täita 3 olulist kriteeriumit, mida me kõik peaksime jälgima, enne kui antud toote soetame:
- Selle lubatud positiivsed hüved peavad olema teaduslike uuringutega tagatud. Probiootikumid sisaldavad mitmeid erinevaid bakteritüvesid, kuid iga tüvi aitab üldiselt erinevate probleemide puhul. Turul on liiga palju tooteid, milles sisalduvaid tüvesid on testitud ühe konditsiooni (näiteks kõrvetiste puhul), kuid millele reklaamitakse juurde kümneid teisi terviseprobleeme leevendavaid mõjusid
- Probiootikum peab sisaldama piisavas koguses elavaid mikroorganisme. Nagu probiootikumide ametlik definitsioon ütleb, siis need peavad sisaldama elavaid baktereid ning seda põhjusel, et fermenteerimisprotsess jätkuks ka soolestikus
- See peab sisaldama prebiootikume ning plüfenoole. Prebiootikumid on toitaineteks probiootikumidele ning juba sinu soolestikus elavatele bakteritele. Polüfenoole leidub naturaalselt erinevates taimedes – eriti tumedates marjades – ning neid tuntakse põhiliselt, kui tugevaid antioksüdante. Kuid antud kontekstis moodustavad need koos elavate bakteritega sümbioosi, mille tulemusena tekivad fermenteerimise ja laagerdumise käigus postbiootikumid. Just postbiootikumid on märksõnaks, kui räägime mikrobioomi taastavast ning selle üldisele heaolule positiivselt mõjuvatest efektiivsetest probiootikumidest
Postbiootikumid – ainulaadne komponent
Probiootikumide kasu väljendub muuhulgas selles, et need võistlevad aktiivselt patogeenidega ruumi ja toidu pärast, aga põhilise efekti annavad need siiski toodetavate ainete ning rakumembraanis ja DNAs sisalduvate ”sõnumite” kaudu.
Raamatu ”Tervise taastamine probiootikumide abil” autor Martie Whittekin, kes omab 35-aastast staaži toitumisnõustamise ja funktsionaalse meditsiini valdkondades, leiutas 2007. aastal probiootilistest mikroorganismidest maha jäävate ainete ja jääkproduktide kirjeldamiseks termini ”postbiootikumid”.
Autori teada leidub tänasel päeval ainult üks tööstuslik probiootiline toidulisand, mis postbiootikume sisaldab. Millise tootega tegu, sellest lähemalt juba postituse lõpus.
Teadlased leiavad tulevikus kindlasti veel koostisosi, ent praeguse seisuga on teada, et korralikus postbiootikume sisaldavas tootes on vähemalt järgmised allpool toodud komponendid:
Aminohapped – need on keha ehituskivid, millest valmistatakse valke. Keha kasutab aminohappeid mitte ainult lihaste jaoks, vaid ka hormoonide, virgatsainete jms tootmiseks.
Ensüümid – mõned neist on seedimist soodustavad, teised on antioksüdandid või mitmesuguste ainevahetuslike protsesside käivitajad. Erinevat tüüpi toitude ja isegi erinevate taimeliikide seedimiseks kasutatakse väga spetsiifilisi ensüüme.
Lühikese ahelaga rasvhapped (short chain fatty acids – SCFA) – nendest toodetakse keharakkude jaoks energiat ning neil on veel mitu tähtsat ülesannet nagu immuunfunktsiooni tugevdamine, põletiku vähendamine ja allergiate leevendamine.
Orgaanilised happed – neil on tõenäoliselt palju seni veel avastamata kasulikke omadusi, aga juba praegu on teada, et need aitavad piimhappebakteritel kinnituda ja osaliselt koloniseeruda, sest säilitavad seal keskkonnas sobiva pH taseme.
Selektiivsed mikroobivastased ained (bakteriotsiinid) – kuna probiootikumid töötavad meeskondadena, on neil arenenud võime luua ”antibiootikume”, mis tapavad ainult vaenlasi, mitte aga sõpru (vastupidiselt tehislikele antibiootikumidele). Neid aineid nimetatakse ”bakteriotsiinideks”.
Signaalmolekulid – need teavitavad meie imuunrakke ohtudest ning nähtavasti koordineerivad oma tegevust teiste mikroorganismidega.
Surnud bakterite DNA ja rakumembraanid – huvitaval kombel võivad isegi surnud bakterid avaldada positiivset toimet, vähendades soolte põletikku ja stimuleerides immuunsüsteemi.
Virgatsaineid – soolestikus toodetakse mitmeid virgatsaineid, näiteks serotoniini ja melatoniini. Mõenel juhul toodavad bakterid virgatsaineid ja mõnel juhul toodavad bakterid aineid, mis mõjutavad virgatsainete tootmist ja talitlust.
Vitamiinid – üks kõige huvitavamaid vitamiine on vitamiin K2, kuid sinna hulka kuuluvad otseloomulikult ka teised.
Mõned tulevikku vaatavad teadlased on täiesti veendunud, et probiootikumide valdkonnas ei tegeleta edaspidi enam mitte niivõrd bakterite endiga, kuivõrd kasulike bakteriteosade ja kõrvalproduktidega ehk teisisõnu postbiootikumidega.
(Pilt võetud ohhira.ee veebileheküljelt)
Hetkel vaieldamatult kõige parem turul olev toode – mis vastab kõikidele nendele kriteeriumitele, millest selle postituse vältel rääkinud olen – on Dr. OHHIRA® probiootikumid.
Tänapäeval on üha laiemalt levivad nn „elustiilihaigused“, mille põhjustajateks peetakse inimeste ebatervislikku elustiili ja toitumist. Dr. Ohhira on tunnustatud Jaapani teadlane, kes on enam kui 20 aasta pikkuse teadustöö tulemusena töötanud välja toidulisandite tootesarja, mis taastab täiuslikult inimorganismi optimaalse tasakaalu.
Dr.OHHIRA probiootikumid on 21. sajandi kõrgtehnoloogia. Synbiotic toode (pre- ja probiootikumid ning polüfenoolid), mis sisaldab endas kaheteistkümne sõbraliku bakteri tüve, nelja orgaanilist hapet (aitavad luua jämesooles õige pH taseme) ja palju olulisi mikrotoitaineid nagu näiteks vitamiine, mineraalaineid ja aminohappeid.
Dr.OHHIRA probiootikumid on tehtud erinevatest köögi- ja puuviljadest, vetikatest, juurikatest, seentest ja ravimtaimedest, mis on käsitsi korjatud ja hoolikalt kogutud Jaapani mägedest ning merest.
Millal probiootilist toidulisandit võtta?
See, kas võtta tühja kõhuga või toiduga koos, sõltub toote valmistamisviisist. Toitumisnõustajad soovitavad tavaliselt probiootikume võtta tühja kõhu peale, kas esimese asjana hommikul, või viimase asjana enne magama minekut.
”Kõik haigused algavad soolestikust”, konstateeris moodsa meditsiini isaks peetav Hippocrates juba rohkem kui 2000 aastat tagasi. Tervislikult ja teadlikult toitumine on ainult mündi üks külg, valemi teine pool on konstantne soolestiku mikrobioomi heaolu eest hoolitsemine.
Nagu sa selle postituse lugemise jooksul mitmel puhul märkasid, siis mikrobioom on võtmetähtsusega sinu energia, vaimse tervise, immunsüsteemi, keskendumisvõime ja paljude teistegi asjade jaoks.
Seega on äärmiselt oluline, et võtaksime teadlikult ette vajalikud sammud, et oma soolestiku mikrofloora eest hoolitseda. Episoodiline kvaliteetsete probiootikumide tarbimine on sellel teekonnal suur samm õiges suunas!
_______________________________________________________
VIITED:
[1] – https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4709861/
[2] – https://www.who.int/foodsafety/fs_management/en/probiotic_guidelines.pdf
[3] – https://seed.com/microbiome-101/
[4] – https://seed.com/probiotics-101/
[5] – https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fmicb.2019.00424/full
[6] – https://www.viome.com/our-science
[7] – https://www.viome.com/blog/secret-healthy-gut-microbiome-diversity-diversity-diversity
[8] – https://www.ohhira.ee/toode/dr-ohhira-3-aastane-retsept-12-sordi-hapendatud-piimhappebakteritega1/
[9] – ”Tervise taastamine probiootikumide abil” – Martie Whittekin