Maandades inimkeha: maandamise tasakaalustav jõud

Mis põnev asi on enese maandamine ning miks ja kuidas see toimib? Me oleme harjunud, et erinevatel meid ümbritsevatel seadmetel on olemas maandus. Maandamist on vaja elektriohutuse ja elektriseadme normaalse töö tagamiseks. Kuid kas sa olid teadlik, et ka inimesed vajavad tegelikult igapäevast maandamist?

Millal sa viimati kõndisid paljajalu muru peal või nautisid jalutuskäiku veepiiril kõndides? Enamus inimeste jaoks ei juhtu seda just väga tihti, kuid viimasel ajal teadlaste poolt tehtud töö tulemusena on ilmselt tagumine aeg hakata seda tegevust taaskord hindama.

Olen arvestanud faktiga: võib juhtuda, et sinu jaoks on antud artikli näol tegemist millegi esoteerilise, müstilise või täieliku jamaga, kuid minu soov on sulle tutvustada, mis asi on enese maandamine ning miks ja kuidas see tegelikult toimib.

Kas sellel on mingisugune teaduspõhi ka all? Otseloomulikult! Olgugi, et oleme endast harjunud mõtlema, kui biokeemilised olendid, oleme ennekõike siiski bioelektrilised ja bioenergilised ning seejärel alles biokeemilised.

”Kui sa tahad aru saada Universumi saladusest, mõtle sellistes terminites nagu energia, võnkesagedus ja vibratsioon.” – Nikola Tesla

Miks maandamine toimib ehk füüsika baaskursus

Kas sa teadsid, et Maa energia aitab meil tegelikult elada tervemat ja vitaalsemat elu? Seda kontseptsiooni, kui sa oled otseses kokkupuutes maapinnaga, nimetatakse maandamiseks (inglise keeles: grounding ; earthing).

Viise, kuidas me saame ennast maandada oma kümneid, kuid see võib olla täpselt nii lihtne nagu paljajalu kõndimine. Planeet Maa on nagu hiiglaslik patarei, mis kannab naturaalset peenenergia laengut. Stabiilsuse ja turvalisuse tagamiseks on põhimõtteliselt kõik elektriga seotud asjad sellega ühendatud, olgu selleks siis külmkapp või elektrijaam.

Ma ei soovi seda teemat liiga keeruliseks ajada, kuid enne kui räägime sellest, kuidas sa saad maandamist enda igapäeva ellu integreerida ja millised on need positiivsed mõjud, mis see endaga kaasa toob, seletan väga lihtsalt lahti, miks maandamine toimib.

Ma luban, et pärast seda saad sa sellest kontseptsioonist palju paremini aru!

Inimesed, loomad, taimed ja kõik elutud organismid on elektrilised olendid ning me elame elektrilises maailmas. Kõigel, mis koosneb aatomitest (ehk siis absoluutselt kõigel siin maailmas) on laeng – negatiivne, positiivne või neutraalne.

Iga keemiline reaktsioon ja molekulide ümber paigutumine hõlmab elektrilisi laenguid, külgetõmmet ja eemaletõukamist. Ilma aatomite tugeva külgetõmbeta läbi energilise sideme, hajuksid sina ja kõik muud asjad sinu ümber väikesteks osakesteks.

See tähendab seda, et kui sinu keha elektriline laeng pole see, mis ta naturaalselt olema peaks, juhtuvad erinevad keemilised reaktsioonid, mis ei peaks juhtuma ja vice versa.

Tänu teadlaste suurepärasele tööle on tänaseks kindel: kui sinu keha elektrilise laenguga on mingisugune häire, siis see on terviseprobleem ja nagu ma juba eelnevalt mainisin, siis meil on tagumine aeg hakata sellele rohkem tähelepanu pöörama.

Osades teadustöödes viidatakse vähesele maandamisele kui ”elektronide puudulikkuse sündroomile” ning need samad teadustööd esitavad väga suure hulga informatsiooni, mis annab alust järelduseks, et vähesel maandamisel on väga suur seos krooniliste haiguste hüppelise kasvuga.

Kuidas maandamine toimib?

Inimene on arenenud pidevas kokkupuutes maapinnaga, kuid enamus Läänemaailmas elavatest inimestest on päevi, vahest isegi nädalaid ilma maandamiseta. See tendents algas siis, kui jalanõud hakkasid laiemalt levima.

Maapind on rikastatud lõpmatul hulgal vabade elektronidega, millel on negatiivne laeng. Siis kui oled otses kokkupuutes maapinnaga, ilma et kannaksid jalanõusid või seisaksid millelgi tehislikul, sa sõna otses mõttes maandad ennast.

Elektronide liikumine on mõlemasuunaline, seega samal ajal liiguvad maapinnas asuvad vabad elektronid sinu kehasse ja need samad vabad elektronid on ühed kõige tugevamad ja efektiivsemad antioksüdandid, mis olemas on.

Sinu üldine heaolu ja tervis sõltub suuresti vabade radikaalide ja antioksüdantide tasakaalust sinu kehas. Viise, kuidas vabad radikaalid meie kehasse tekivad on sadu erinevaid. See sõltub toidust, joogist, ravimitest, erinevatest keskkonnamürkidest ja paljust muustki.

Samuti on vabade radikaalide teke sinu kehas täiesti tavaline kõrvalprodukt treeningule, söömisele ja muule sellisele. Vabad radikaalid on positiivse laenguga ja maapinnas asuvad vabad elektronid negatiivse laenguga. Füüsikaseadusest lähtuvalt mõjuvadki need samad vabad elektronid (kui antioksüdandid) neutraliseerivalt sinu kudedesse tekkinud vabade radikaalide vastu.

Nagu ma eelnevalt mainisin, siis oluline on vabade radikaalide ja antioksüdantide tasakaal, mitte ükski asi ei ole suures koguses hea, samuti suures koguses antioksüdante.

Maa pinnast asub umbes 90km kõrgusel atmosfääri üks kihtidest nimega ionosfäär ja seda ioniseerib päike. Päikesekiired on nii tugevad, et need lõhustavad seal asuvad molekulid kaheks: negatiivse ja positiivse laenguga.

Peamiselt tänu välgule transporditakse seal asuv negatiivne laeng maapinda. Meie jaoks algavad erinevad probleemid siis, kui meie kehal on seda negatiivset laengut liiga vähe. Igapäeva tegemiste käigus tekib sinu kehasse aina suurenev positiivne energialaeng.

Veel paarsada aastat tagasi veetsid inimesed enamuse ajast otses kokkupuutes maapinnaga, seda siis kas kõndides või magades maas ilma, et miski blokeeriks elektronide vaba liikumise. See oli inimeste jaoks naturaalne võimalus keha laeng uuesti neutraalseks saada.

Me vajame maandamist täpselt sama palju, nagu vajame õhku ja päikesevalgust!

Millised on maandamise positiivsed mõjud?

Olgugi, et see võib tunduda ”liiga lihtne ja labane”, siis nii kerge asi nagu paljajalu kõndimine omab järgnevaid positiivseid mõjusid sinu tervisele ja igapäevasele heaolule:

Neutraliseerib kudedesse tekkinud vabad radikaalid, mille liigne hulk kehas mõjub rakkudele kahjustavalt
Parandab unekvaliteeti ja aitab sul seeläbi paremini puhata
Vähendab põletikku ja seeläbi ka näiteks raskest treeningust tulenevat lihasvalu ja lihaste kangust

Pildil on näha ühe kroonilist seljavalu põdeva 44-aastase naise termograafia pilt, mis on meditsiinis väga tihti kasutatav protseduur. Vasakpoolne pilt on tehtud enne maandamist, punased alad pildil on põletikulised kohad. Parempoolsel pildil on sama naine, pärast 4-päevalist perioodi, kui ta magas ”maandatult”. (Pilt: Chopra Center)

Kiirendab haavade paranemist
Parandab vereringet
Aitab sul võidelda kroonilise valuga
Tõstab sinu südame löögisageduse muutlikkust (inglise keeles: heart rate variability)
Reguleerib närvisüsteemi, tasakaalustades stressihormoon kortisooli taset. Alljärgneval pildil on näha selle uurimustöö tulemused, mis vaatles mõjusid, kui inimesed magasid 8 nädala vältel maandatult. (Pilt: Chopra Center)

Kui sa oled maandatud, siis hakkab stressihormoon kortisooli ööpäevane rütm normaliseeruma. Kortisool on seotud sinu keha stressitaluvusega ning aitab kontrollida veresuhkru taset, reguleerib ainevahetust, aitab vähendada põletikku ning osaleb mälestuste kinnistamise protsessis.

Terve inimese kortisooli tase on alati kõrgeim hommikuti ning madalaim õhtuti. Kui sa tunned end õhtuti ärevana, ei suuda vaigistada enda mõtteid ning ei saa uinuda, siis on väga suur võimalus, et sa pole päeva jooksul kehasse tekkinud positiivset laengut ära maandanud.

Lihtsad võimalused enda maandamiseks

Ükskõik millise kehaosaga maapinnaga kokkupuutes olles sa maandad ennast, kuid kõige efektiivsem on see siiski jalalabade kaudu. Paljajalu aias, pargis või liival kõndimine on kõige lihtsam viis maandamist enda ellu integreerida.

Praegusel ajal, kui ilmad veel lubavad on sul võimalik seda ka ühendada erinevate teiste tegevustega, näiteks treenides muru peal paljajalu või telkides ja telgis magades. Ideaalne koht paljajalu kõndimiseks on rannas mööda veepiirt jalutades niimoodi, et jalad oleksid märjad.

Järgmine parim variant on märg või niiske muru, seejärel keraamilised plaadid ja betoon (kui need ei ole värvitud). Suurepärane võimalus maandamiseks on samuti ka ujumine järvedes, jõgedes, meres või ookeanis.

Head pinnad maandamiseks:

Liiv (ideaalis märg)
Muru (ideaalis märg või niiske)
Maapind
Betoon või telliskivi (kui need ei ole värvitud)
Keraamiline plaat

Pinnad, mille peal ei saa end maandada:

Asfalt
Puit
Kumm ja plastik
Vinüülpõrand
Killustik

KAS MAANDADA ON VÕIMALIK KA SISERUUMIDES?

Otseloomulikult! Siseruumis maandamiseks on olemas erinevad spetsiaalsed maandusmatid, joogamatid jne. Eksperimentaalsema meelelaadiga inimestel on võimalik osta ka näiteks maandussokid, mis on siis võimalik maandusjuhtmega õues asuva maanduslati külge ühendada ja seeläbi end öösel magades maandada.

MAANDAMINE LENNUKIS JA MIKS SEDA ON ÄÄRMISELT OLULINE TEHA!

Kui inimene on maandatud, siis tema keha ei saa kanda laengut ning see on väga hea. Probleem tekib aga kõrgustes olemisega. Mis see siis täpsemalt tähendab? Mida suurem on sinu kaugus Maa pinnast, seda suuremat laengut su keha kannab.

See on tegelikult täpselt välja arvutatud ja mõõdetud, et iga meetriga, mis sa liigud maapinnast kaugemale, tekib 300 volti laengut sinu kehasse.

Mis tähendab seda, et kui sa magad näiteks teisel korrusel, siis su keha kannab samal ajal 1000 voldist laengut. Me kõik oleme tundnud lennuväsimust ning seostame seda üldiselt sellega, et liigume lühikese aja vältel läbi mitme ajatsooni. See on otseloomulikult üheks suureks põhjuseks, kuid teiseks väga tähtsaks teguriks on see, et niivõrd kõrgel lennates, tekib meie kehasse väga suur laeng. Mida siis teha?

Lennukiga lennates võta jalanõud ära ja aseta oma jalad sinu ees asuva istme metallkonstruktsiooni vastu
Pärast seda, kui oled saabunud sihtpunkti leia võimalus vähemalt 60 minutit paljajalu kõndimiseks
Anna lennujaama turvakontrollis töötajale teada, et soovid vahele jätta metallidetektorist läbi jalutamist ja tahad, et töötaja sind ise üle kontrolliks. Metallidetektor kiirgab väga suurel hulgal tehisliku elektromagnetkiirgust ja see mõjub meie kehale laastavalt

Sinu keha vajab maandamist

Enamus peavoolu teadlased ja otseloomulikult ka väga paljud inimesed ei tunnista maandamise efektiivsust. Kõikidel nendel inimestel on minu arust üks ühine joon: uskumus, et mida me ei näe või ei saa veel täpselt seletada, pole olemas. ”See ei saa juhtuda, seega seda pole olnud!”.

Teadustööd jagunevad siinkohal tõesti kaheks, kuid mina usun enda kogemusi ja katsetusi. Siin maailmas on kümneid, kui mitte sadu asju, mida me ei oska (veel) seletada, kuid see ei tähenda, et neid asju ei ole olemas.

Samamoodi ei näe inimese silm enamus valgusspektrumist, kuid kui meie silm suudaks seda tuvastada, siis arva mis? Me näeksime, kuidas kõik inimesed ja taimed kiirgaksid infrapunavalgust, sest just seda nad teevadki.

See, et meie silm ei suuda seda tuvastada ei muuda infrapunavalgust olematuks.

Tänaseks on teada, et vabade radikaalide ja antioksüdantide tasakaalu häire ehk oksüdatiivne stress viib põletiku tekkeni ja krooniline põletik on seotud absoluutselt kõikide krooniliste haigustega.

Mulle meeldib alati öelda, et loodus ei tee vigu, nii ka selles olukorras: just sellepärast ongi maapind varustatud lõpmatul hulgal antioksüdantidega. Nagu juba mitmel korral mainitud, siis võta nii palju kui võimalik väljas olles jalanõud jalast ära ning sa lõikad maandamisest kasu.

Siinkohal on tähtis aru saada, et maandamine ei ole kindlasti ravi mingisuguse haiguse vastu, vaid pigem naturaalne mehhanism, kuidas keha hoiab tasakaalu. Meie keha arenes pidevas kokkupuutes maapinnaga ja see vajab seda pidevat energia vaheldumist.

PS! Kui see teema sind huvitab, siis soovitan soojalt vaadata dokumentaalfilmi ”Down to Earth”